Tervisejuht

Tervisejuht

Õppetase Rakenduskõrgharidus

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 22

Õppevorm Sessioonõpe

Maksumus semestris Tasuta

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži tervisejuhi õppekaval õppijal on võimalus omandada rakenduskõrgharidus, mille tulemusel saavutatakse head teoreetilised lähtekohad ja praktilised oskused ning kogemused rahvatervise ja tervisliku eluviisi nõustamise valdkonnas. Praktika osakaal õppekavas on 30 EAP mahus, mis annab hea võimaluse juba õpingute käigus saada kogemust tööalasteks väljakutseteks. Õppekava eesmärk on pakkuda  haridust, mis võimaldaks edukalt täita ülesandeid tervisedenduse valdkonnas.

Keda ootame õppima?

Tervisejuhi õppekavale ootame kandideerima kõiki, kel on huvi liikumis- ja toitumisnõustamise, üksikisiku, organisatsiooni, paikkonna või riigi tasemel tervisedenduse korraldamise ja juhtimise vastu. Tänu sessioonõppe vormile, on õppimine Haapsalu kolledži tervisejuhi õppekaval sobilik töötavale täiskasvanule –  üldjuhul toimub õppetöö neljapäevast laupäevani üle nädala ning paindlik lähenemine toetab praktika läbimist.

Miks tulla meile õppima?

Eesti tervisedenduse valdkonna areng eeldab positiivseid muutusi keskkonnas, et tervislikud valikud oleksid lihtsamini kättesaadavad. Muutusi on võimalik suunata nii personaalsete kui organisatsioonide tervisekäitumise ja terviseprogrammide juhtimise kaudu.

Rakenduskõrgharidusega tervisedenduse spetsialistidel on võimalus suunduda tööle avalike või erasektori organisatsioonidesse. Tervisejuhi õppekava vilistlased töötavad ka ettevõtjatena, pakkudes tervislike eluviiside kujunemist toetavaid teenuseid, sh toitumise ja liikumise alast nõustamist (vaata lisa „Kuhu edasi?“ rubriigist).

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

  • Tervisedenduse valdkond on Eestis pidevas muutumises, võtame arvesse vajaduse olla uuega arvestades sisuliselt ja läbimõeldult paindlik. Õppekavaarenduses ja õppetöös tugineme teaduspõhisusele.
  • Kolledži erialade rakenduslik iseloom toetab õppetöö rikastamist praktiliste tööülesannetega. Õppejõududena on kaasatud valdkonna spetsialistid ja praktikud hoides samas kõrgel akadeemilisi väärtusi.
  • Sessioonõppe tunniplaan (enamasti N-L kaks korda kuus) pakub võimaluse töö- ja pereelu ühildamiseks õpingutega. Eelneval kokkuleppel tööandjaga on saab vormistada õppepuhkust. Parima õpi- ja koostöövõime tagamiseks toimub õppetöö Haapsalus klassiruumis, kuid erandolukordades arvestame ka paindlike võimalustega üle veebi õppijate kaasamiseks (vajab kindlasti eelnevat läbirääkimist ja kokkuleppeid).
  • Meile on oluline õppijate kindlustunne oma seatud eesmärkides ja toimetulekus. Head enesetunnet pakub ka optimaalse suurusega õppegruppide omavaheline koostöine õhkkond. Õpingute algust toetab aine „Õppimine kõrgkoolis“. Õppenõustamine on kättesaadav ja loomulik osa Haapsalu kolledži töös. Ligipääs on ka kõigile teistele TLÜ peamaja nõustamisvõiamlustele.
  • Õpingute toetamiseks pakub Tallinna Ülikool taotlemiseks erinevateid toetuseid ja stipendiume.
  • Üliõpilastel on erinevaid võimalusi oma õpingute ja praktikate rikastamiseks välismaa ülikoolides ja praktikaorganisatsioonides.

Õppekava- ja ained

Tervisedendamine on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning seeläbi seda ka tugevdada. Tervisejuhi õppekava annab sisseastujale üldteadmised tervisedenduse alustest, tervist mõjutavatest protsessidest ning õpetab oskusi töötamaks rahvatervise valdkonnas.

Õppekava ülesehitusel on arvesse võetud tasakaalukat portsiooni tervisedenduse ja rahvatervise alusteooriate, tervisliku eluviisi toetaja ja tervist toetava keskkonna looja kompetentside ning akadeemiliste üldpädevuste omandamist pakkuvate ainete vahel.

Praktikamoodul läbitakse hajutatuna semestrite vahel (teisest semestrist viiendani) ning see arvestab juba läbitud ainete teoreetilist tuge. Praktikat on võimalik läbida eelneval kokkuleppel ka suvisel ajal, hajutamaks töökoormust.

Tutvu õppekavaga

Olulised erialaained

  • Juhtimine ja eestvedamine tervisedenduses - Luuakse võimalused teadlikkuse tõstmiseks interdistsiplinaarsest, teaduspõhisest ning uuenduslikust lähenemisest tervisedenduslike sekkumiste planeerimisel ja läbiviimisel, arusaama tekkimiseks tervisesüsteemide ja teenuste võimalustest ning eestvedamiseks vajalikest oskustest.
  • Tervisekommunikatsioon – Antakse ülevaade kaasaegsetest kommunikatsiooni, meedia, tervisekommunikatsiooni ning sotsiaalse turunduse teooriatest, strateegiatest ja meetoditest. Vaadeldakse eetika ja allikakriitika põhimõtteid meedias ja tervisekommunikatsioonis. Luuakse võimalused tervisekommunikatsiooni planeerimise, tervisesõnumite konstrueerimise ja meediaga suhtlemise oskuste omandamiseks ning praktikasse rakendamiseks.
  • Kehaline kirjaoskus - Luua võimalused mõistmaks kehalise kirjaoskuse elemente ning nende seost elukaareülese kehalise aktiivsuse ja liikumisharrastusega; saamaks laiem arusaam kehalise kirjaoskuse kujunemisest ja kujundajatest; oskamaks integreerida liikumist igapäevaellu järgides ja koostada WHO liikumissoovitusi järgivat liikumis- või treeningplaani.
  • Eluviisi nõustamine - Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade nõustamise põhimõtetest, mudelitest ja teooriatest. Harjutatakse nõustamistehnikaid ja (elustiili) nõustamisoskusi tervisedenduses.
  • Toitumisõpetus - Õpetatakse iseseisvalt valima ja kasutama meetodeid ning vahendeid toidualase informatsiooni kogumiseks ning seda kriitiliselt ning loovalt tõlgendama. Õpetatakse praktiliselt kasutama toitumisalaseid arvutusmeetodeid kindla toitumisülesande lahendamiseks.
  • Toitumise ealised eripärad - Üliõpilastele antakse teadmised ja oskused kuidas anda toitumissoovitusi erinevas eas inimestele toitumiseks ja nende toitlustamiseks ning kuidas toetada nende elukvaliteeti võimalike toitainete imendumishäirete ja ealiste protsesside korral toitumisvigade vältimisega.
  • Liikumise ja toitumise nõustamine - Luuakse eeldused toitumis- ja liikumisnõustamiseks. Eesmärgiks on anda ülevaade erinevatest terviseseisundi hindamise meetoditest, söömis- ja liikumisharjumuste kujunemisest,  regulaarse kehalise aktiivsuse, liikumisvaeguse ja ülekoormuse mõjust organismile, tervisele ja töövõimele.

Erialaaineid toetavad kohustuslikud üldained: õppimine kõrgkoolis, üld- ja sotsiaalpsühholoogia ning erialasid lõimiv uuendus (ELU) mis toetab erialade vaheliste meeskonnatööoskust ja koostöökogemust probleemide lahendamisel. Rakenduskõrghariduses läbib üliõpilane erialase praktika 30 EAP mahus.

 

Õppevormi kirjeldus

Rakenduskõrgharidusõpe (nominaalõppeaeg 3 aastat)

Rakenduskõrgharidus on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused. Tervisejuhi õppekava kestus on 3 aastat. Õppe maht on 180 Euroopa ainepunkti (EAP). Tervisejuhi õppekava läbimiseks peab üliõpilane läbima õppekava etteantud mahus, sh sooritama kõik kohustuslikud õppeained ning koostama ja kaitsma lõputöö.

Sessioonõpe (õppetöö valdavalt N-L, kahel kuni kolmel päeval üle nädala). Erandjuhtudel ja etteteatamisega toimub õppetöö ka mõnel muul nädalapäeval.

Enne õpingute kavandamist tuleks arvestada, et sessioonõppe puhul on iseseisvatöö maht suurem ja auditoorseid tunde vähem.

Õppejõud

 

Liina Viiret on Haapsalu kolledži tudengitele toeks ainetega Õppimine kõrgkoolis, Uurimistöö alused ja meetodid ning viib läbi lõputööde valmimisega seotud uurimistöö seminare ning juhendab praktikaid. Liina Viiret on ise kõrghariduse saanud Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis ja peab oluliseks täiskasvanud töötava tudengi aja ja tööpingutuse väärtustamist. Toetatud ja hinnatud on üliõpilase soov enda õpinguid teadlikult planeerida ja eesmärke seada. Kuid oluline on ka protsessi väärtustada ning mõtestada. Koos on ühised ülikooliaastad ja uued teadmised ning ettevõtmised vajalik osa meie kõigi erialasel kasvamisel.

 

 

 

 

 

 

 

Heli on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikooli bioloogia erialal (populatsioonigeneetika teemal) ning lõpetanud Eesti Diplomaatide Kooli, kuid kogu oma elu on ta töötanud tervise valdkonnas. Heli on töötanud seitse aastat Sotsiaalministeeriumi keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juhina, mitu aastat Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS analüütik-projektijuhina. Kuni 2016. aasta lõpuni töötas ta Eesti E-tervise SA projektide ja teenuste halduse juhina. 2017. aasta põhitegevuseks on Helil Sotsiaalministeeriumis Eesti EL Nõukogu eesistumise ettevalmistamine ja läbiviimine. 

Heli suur huvi on tervise valdkonna korraldus nii Eestis kui mujal maailmas.

 

 

 

 

Kädi Lepp on tervisekäitumise lektor. Tal on Tallinna Ülikoolist saadud õpetajakutse ja magistrikraad tervise valdkonnas. Kädi on töötanud koolis kehalise kasvatuse ja inimeseõpetuse õpetajana ning Tervise Arengu Instituudis peaspetsialistina. Ta on juhtinud ja algatanud mitmeid laste tervisele suunatud projekte, rahvusvahelisi liikumisi, teadusuuringuid nii riiklikul kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Alates 2010. aastast on Kädi vastutada Tallinna kooliõdede töö tervise edendamise, haiguste ennetamise ja tervisliku koolikeskkonna loomise valdkonnas. Üliõpilaste juhendamine ja õppetöö läbiviimise protsess pakuvad talle nauditavat tegevust ning samas võimalust osaleda elukestvas õppes.

 

 

 

Ene Hiiepuu kursused tervisejuhi erialal on õppimise ja õpetamise alused ning suhtlemine õppeprotsessis. Õpetajakutse omandas ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis, mis on Tallinna Ülikooli eelkäija. Tal on haridusteaduse magistrikraad. Ene on töötanud 24 aastat üldhariduskoolis õpetajana ja õppealajuhatajana, õpetajakoolitajana; koostanud I kooliastme eesti keele õppematerjale. Kolledžis alustas ta klassiõpetaja erialal emakeeledidaktika lektorina ja töötab siin alates 2000. aastast. Selle aja jooksul on ta läbi viinud erinevaid õpetajakoolituse kursusi, alustades didaktika ainetest ja lõpetades loovusega. Koolitamisel meeldib talle kasutada erinevaid suhtlemisel põhinevaid aktiivõppemeetodeid.  Õpetamine tervisejuhi erialal on talle uus ja huvitav väljakutse.

 

 

 

 

Tagli Pitsi annab Haapsalu kolledžis tervisejuhtidele aineid Toitumisõpetus ning Toitumise ealised eripärad, magistrantidele ainet Liikumis- ja tegevusvõime säilitamine ning toitumine vanemas eas. Lisaks sellele töötab ta põhikohaga Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise osakonnas eksperdina ning õpetab toitumist ka Tehnikaülikooli toidutudengitele. Ise on ta lõpetanud samuti Tallinna Tehnikaülikooli, kust saanud ka magistri- ja doktorikraadi. Õpetamine Haapsalu kolledžis meeldib talle eriti seetõttu, et õppuriteks on valdavalt juba elukogenud inimesed, kellega on väga põnev mõtteid vahetada.

 

 

 

 

Janar Säkk, tervisejuhi eriala vilistlane aastast 2023 ning nüüd Haapsalu kolledži õppejõud, on igati innustav ja motiveeriv lektor, kes jagab tervise, toitumise ja liikumisega seotud teadmisi. Janaril on mitmekülgne kogemus nii nõustamise, treeningute kui koolituste vallas. Samal ajal on ta ka väikeettevõtja, kes suunab oma tegevust terviseennetusele ja sporditoitumisele. Ta on algatanud ja sidunud end mitmete tervisedenduse projektidega, suurendades inimeste teadlikkust ja toetades nende tervislikke eluviise. Janari eesmärk on julgustada tudengeid nende tervise- ja õppimise teekonnal ning aidata neil saavutada oma eesmärke nii õpingutes kui elus üldiselt.

 

 

Vastuvõtutingimused

Vastuvõtt Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžisse toimub avaliku konkursi korras üks kord aastas, infosüsteemi SAIS (www.sais.ee) kaudu. Dokumente, mida riiklikes andmebaasides ei ole, on võimalik ise SAISi sisestada PDF-failina (koolilõputunnistus, hinneteleht, nime muutuse korral seda tõendav dokument). Lisaks võetakse vastavalt ajakavale paberkandjal lisadokumente vastu kolledži hoones Lihula mnt 12/1, Haapsalu.
Kui eelnev haridus ei kajastu SAISi avaldusel, siis kõrghariduse esimese astme õppesse kandideerimisel tuleb avaldusele lisada skaneering keskhariduse dokumentidest (lõputunnistus ja hinneteleht). Kõrghariduse teise astmesse kandideerimisel tuleb avaldusele lisada skaneering esimese astme lõpudokumentidest (diplom ja akadeemiline õiend). Kui dokumendid ei ole eesti või inglise keeles, siis tuleb üles laadida ka notariseeritud tõlked. Kui eelnev haridus on lõpetatud välismaal ja on lastud hinnata ENIC/NARIC Keskuses, siistuleb lisada dokumentidele ka hinnang. 
Kui oled vahetanud nime (st lõpudokumendil ja avaldusel ei ole sama nimi), siis tuleb lisada ka dokument nime muutmise kohta.

Vastuvõtueksam 100%

Sisseastumise ajakava vaata siit

NB! Eksami aega ei ole võimalik muuta.

Vastuvõtt toimub vastuvõtueksami alusel, mis koosneb kahest osast:

  • arvutipõhine test, millega hinnatakse õppekava, millele kandideeritakse, tundmist, üldteadmisi tervise valdkonnast ning erialase inglise keele mõistmise oskust (4 küsimust on inglise keeles). Test on valikvastustega ja vastata tuleb 30 minuti jooksul. Maksimaalne punktide arv on 56. Soovi korral on eeltööks leitav lugemismaterjal lingkoguna Haapsalu kolledži kodulehel tervisejuhi eriala sisseastumisinfo all.

  • vestlus vastuvõtukomisjoniga, kus hinnatakse kandidaadi eelnevaid kogemusi, motivatsiooni õpinguteks, sobivust erialale ning suulise eneseväljendamise oskust. Vestlusele pääsevad 44 kandidaati vastavalt testi tulemuste pingereale. Vestlusele pääsemise võimalus antakse teada hiljemalt üks  tundi peale testi lõppu. Vestlus toimub samal päeval. Võimalik maksimaalne punktide arv on 44.

Peamised hindamiskriteeriumid:

Testis hinnatakse teoreetilisi teadmisi, erialasest inglise keelest arusaamist (4 küsimust on inglise keeles).
Vestlusel hinnatakse sobivust erialale, valmisolekut õpinguteks ja professionaalse karjääri kujundamiseks.

Hindamise kirjeldus:

Vestlusele pääsenud kandidaatide puhul liidetakse kokku testis ja vestlusel saadud punktid (max 100 punkti). Kaheliikmeline komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamiskriteeriumite alusel, andes vestluse lõppedes konsensusliku hinnangu.

Eksamil käsitletavad erioskused: erialasest inglise keelest arusaamine ja testis küsimustele vastamine.

Vastuvõtulävend on 65 palli.

Lingikogu enesetäiendamiseks enne vastuvõtueksamit:

Kuhu edasi?

Silmapaistvad vilistlased:

 

Nähes tervisejuhi eriala tutvustavat voldikut, vaimustusin kohe, kui palju head kraami ühe õppekava alla koondatud on. Õpingud olidki igati huvitavad ning õppejõud suures osas pädevad praktikud (või säravad teoreetikud), kes teemasid väga eluliselt edasi andsid. Väga meeldis ka see, et kodutööd olid sageli reaalsest vajadusest lähtuvad – nö pastakast neid välja ei imetud, vaid oma koolitööga saigi panustada tegelike probleemide lahendamisele või oluliste tegevuste elluviimisele (nt terviseprofiilide koostamine). Loomulikult sai laiendada kontaktvõrgustikku ning tundma õppida tervise valdkonna olulisemaid tegijaid nii isikute kui organisatsioonide tasandil. Eriti rõõmustavaks pean aga seda, et mul õnnestus varasemast ajast omandatud rahvusvahelise ärijuhtimise kraadi terviseteadmistega kombineerida ning seega olen saanud juhtida nii Eesti siseseid kui rahvusvahelisi terviseprojekte. 

 

 

 

 

 

 

Tervisejuhi eriala andis mulle praktilised oskused ja teoreetilised teadmised sekkuda tervisega seonduvasse väga laiapõhjaliselt. Minu eelnevatele põhjalikele teadmistele inimeste füüsilisest tervisest andis tervisejuhi õpe uusi teadmisi vaimse ja mentaalse tervise teemadel. Praegu on minu igapäevases töös olnud väga vajalikud teadmised tervishoiupoliitikast, rahastusmudelitest ja valdkonna võtmeorganisatsioonidest. Kolme õpinguaastat Haapsalus meenutan sooja tundega paljude inimeste, särasilmsete kohtumiste ja suhtluste tõttu.

 

 

 

Millistel erialadel võib tööd leida?

Tervisejuhi õppekaval pööratakse erilist tähelepanu toitumisvaldkonna pädevustele, mis annab lõpetanule võimaluse jätkata toitumis- või liikumisnõustajana. Oluliseks omandatavate teadmiste ja oskuste alustalaks on ka tervisedenduse üldteadmisted ja valdkondliku silmaringi laiendamine, mis annab lõpetajatele valmiduse töötada nii kaudselt kui otseselt tervisedendusega seotud valdkondades.

Rakenduskõrgharidusega tervisejuhi eriala spetsialisti või projektijuhina on võimalus suunduda tööle nii kohalike omavalitsuste juurde, MTÜ-desse, kui ka teistesse tervisedenduslikesse avaliku (näiteks Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa; Sotsiaalministeerium) või erasektori organisatsioonidesse. Mitmed meie vilistlased on leidnud rakendust hiljuti loodud maakondlike haridusasutuste tervisedendajate rollis. Sageli saavad meie õppijad praktikaülesandeid täites tööpakkumisi ka suurettevõtete personalijuhtimismeeskondades. Tööheaolu toetamine tervisekäitumise läbi on oluline.

Mitmed tervisejuhi õppekava vilistlased on loonud oma eraettevõtte, pakkudes tervisedenduslikke teenuseid, sh toitumise ja liikumise alast nõustamist. Meie vilistlased kombineerivad sageli juba oma varasemaid töökohti tervisedenduslike lisaülesannetega. Näiteks treenerid saavad juurde toitumisvaldkonna teadmisi ja on valmis seeläbi pakkuma tervist toetava eluviisi nõustamist terviklikumalt.

Meie kooli lõpetanutest on saanud toitumisnõustaja kutse:

Kadri Villemson, Monika Jakobson, Erle Jõema, Margit Rannamets, Mailiis Tammeveski, Enel Vesiaid, Stella Ostrat jt.

Edasiõppimisvõimalused

Õpinguid on võimalik jätkata magistriõppes Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis: Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas. Samuti Tallinna Ülikooli või teiste ülikoolide avatud magistriõppe programmides nii Eestis, kui ka välismaal.